Idee rajada Pärnu Rannaparki spetsiaalne Rotary park sündis 2013. aasta augustis toimunud klubi mõttetalgutel. Algse plaani kohaselt pidi sellest saama president Väino Hallikmägi aastaprojekt, mis pidi valmima 2015. aasta kevadel. Keegi ei osanud toona aimata, et projekti lõpuleviimine võtab aega planeeritust neli aastat kauem.
Viivituse peamiseks põhjuseks oli pargi mainekas ja tundlik asukoht Supeluse, Suvituse ja Sääse tänavate vahel. Kuna ala on osa ajaloolisest Pärnu Rannapargist ja kuulub muinsuskaitse alla, tuli enne ehitusloa väljastamist läbi viia väga põhjalikud uuringud.
Reaalse ehitustegevuseni jõuti president Riivo Eensalu ametiajal. Linnaga saavutati kokkulepe tööjaotuse osas: linn kohustus rajama uued kõnniteed ja tegema haljastustööd, Rotary Klubi kanda jäi pargiinventar – pingid, prügikastid ja kunstiline lahendus. Rahastamisse panustasid klubiliikmed isiklikult: igal rotariaanil oli võimalus soetada parki omanimeline pink.
Pargi renoveerimistööd jätkusid 2018. aasta suvel ning pidulik avamine toimus 29. juunil 2019, mil ametis oli president Toomas Rapp. Pargiteede ristumiskohas püüab pilku skulptor Rait Pärja loodud pronksist Rotary maamärk.
Presidentide puud ja legendid
Lisaks heakorrastatud teedele ja valgustusele on pargil oluline sümboolne väärtus – sinna on oma puu istutanud mitmed Eesti riigipead. Tänaseks kaunistab parki üheksa nimelist puud, mis on varustatud tahvlitega istutaja nime ja aastaarvuga. Esimese puu istutas Rotary klubi juba 2014. aastal.
Eesti presidentidest on pargis oma puu Arnold Rüütlil, Toomas Hendrik Ilvesel, Kersti Kaljulaidil ja Alar Karisel. Seejuures on president Arnold Rüütli nimelisi puid pargis lausa kaks. Esimese, hariliku pihlaka, istutas ta juba 2003. aastal. Kuna puu sai korduvalt niitmistööde käigus viga, räägivad linnalegendid, et see võidi vahepeal ööpimeduses isegi uue vastu välja vahetada.
