Pärnu Rotary Klubi taasasutati vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist – ajal, mil abi vajati pea kõigis eluvaldkondades. Ehkki noore klubi enda võimalused suuri projekte finantseerida olid toona veel kasinad, korvas selle suur tegutsemistahe ja rahvusvaheline koostöö. Appi tulid välismaised sõprusklubid, kelle toel ja ühisrahastuses asuti lahendama Pärnu sotsiaalvaldkonna kriitilisi kitsaskohti.
Rootsi sõbrad aitasid luua Tammsaare eakate päevakeskuse
1993. aasta kevadel sai Pärnu linn enda kasutusse Tammsaare tänaval asuva ajaloolise puidust Villa Karls Ruh’ koos kõrvalhoonetega. Varem Balti sõjalaevastiku puhkebaasina toiminud kompleksi otsustati rajada linna hädasti vajatud vanurite hooldekodu ja päevakeskus.
Kuna linnal nappis raha kivist abihoone renoveerimiseks, ulatasid abikäe Pärnu sõpruslinn Oskarshamn ja sealsed rotariaanid. Projekti eestvedajaks sai Döderhult Rotary Klubi (liige Alf Joseffson), kes kaasas partneriteks Pärnu Rotary Klubi ja Pärnu linna. Hiljem koordineeris elluviimist Kaj Nilsson.
Ehituseks vajalik raha koguti mitme aasta jooksul ning lisaks kasutati Rotary Fondi Matching Grant programmi tuge (kogutud summale lisab fond omalt poolt sama palju juurde).
Suur osa defitsiitsetest ehitusmaterjalidest – näiteks valgustid ja köögisisustus – hangiti Rootsist, kuid ehitustööd teostasid kohalikud ettevõtted, mida juhtisid Pärnu klubi liikmed. Üldehitustöid tegi Eston Ehitus (juhataja Ivo Aulik) ja elektritöid Elwo (juhataja Mati Sooaru). Projekt viidi põhilises mahus ellu aastatel 1995–1996 president Jaan Lauri ametiajal. Kogumaksumus ulatus toonases vääringus ligi 800 000 kroonini, mis oli märkimisväärne summa.
See oli klubi üks esimesi suuri koostööprojekte, kus Oskarshamni partnerid aitasid nii asjaajamise kui ka Eestis raskesti kättesaadavate materjalidega, pärnakate kanda jäi aga tehniline teostus ja paigaldus.
Hollandlaste abiga sai uue elu Tammiste hooldekodu
Samal ajal Tammsaare projekti käivitamisega alustas Pärnu Rotary Klubi koostööd Hollandi Tieli Rotary Klubiga. Nõukogude aja lõpul sõlmitud sõprusleping Tieli ja Pärnu vahel oli loonud pinnase humanitaarabiks ning Tieli klubi liige N.W.P. Beutener, olles Pärnut varem külastanud, teadis täpselt, kus abi enim vajatakse.
Tammiste hooldekodu seisukord oli toona trööstitu. 1995. aastal sinna elama asunud kunstnik Aivar Kurvits meenutas hiljem: „Kõik majad olid väga vanad, fassaadid armetud ja viletsas olukorras, mõisahoone mõjus süngena.“ Esimese tööna raiuti maha hooneid lämmatav võsa.
1994. aastal tegi N.W.P. Beutener oma koduklubis ettepaneku suunata heategevusüritusel kogutud tulu Tammiste hooldekodu ühe maja renoveerimiseks. Ettepanek sai heakskiidu ning projekti kaasati mõlema linna valitsused ja Rotary klubid. Tingimuste parandamiseks taotleti taas toetust ka rahvusvaheliselt Rotary Fondilt.
Ühise pingutusena koguti hoone renoveerimiseks ja sisustamiseks ligi miljon Eesti krooni. Hollandi sõprade auks ja tänutäheks nende initsiatiivi eest hakkas renoveeritud hoone kandma nime Tieli maja.
